Õhk-vesi soojuspumbad

Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust ja annab selle edasi maja veepõhisele küttesüsteemile — põrandaküttele, radiaatoritele või ventilaatorkonvektoritele. Sama seade soojendab ka tarbevee ehk kraanivee. Ühest süsteemist saab seega korraga kütte, sooja vee ja soovi korral ka suvise jahutuse.

Süsteem koosneb kahest osast. Välisosa paikneb maja seina ääres või vundamendil ja sisaldab kompressorit ning soojusvahetit, mis külmast õhust soojust ammutab. Siseosa ehk hüdromoodul asub tehnoruumis ja annab soojuse üle küttevette. Seadmed jagunevad selle järgi, kus külmaaine ringleb: split-lahenduse puhul on kompressor väljas ja külmaainetorud jooksevad majja, monoblokk-lahenduse puhul on kogu külmaaineringe välisosas ja majja tuleb ainult veetoru.

Soojuspump ei tooda soojust põletades, vaid liigutab seda. Just seetõttu saab ühest kilovatt-tunnist elektrist mitu kilovatt-tundi soojust — sellel lehel olevate seadmete soojustegur on olenevalt mudelist ligikaudu 3,6–5,1.

Õhk-vesi soojuspump on mõeldud maja põhikütteks. Kõige loomulikumalt sobib ta:

• • uude eramusse, kus on veepõhine küttesüsteem ja tehnoruum juba ette nähtud;
• • vana katla asemele — õli-, gaasi-, elektri- või tahkeküttekatel vahetatakse välja, olemasolev radiaatorisüsteem jääb alles;
• • majja, kus soovitakse ühe seadmega lahendada nii küte, tarbevesi kui ka jahutus;
• • krundile, kuhu maasoojuspumba puurkaevu või maakontuuri ei mahu või kus see on liiga kallis.

Kui majas puudub veepõhine küttesüsteem — näiteks ahiküttega vanem maja või korter —, siis tähendab õhk-vesi lahendus ka kogu torustiku ja radiaatorite ehitamist. Sellisel juhul tasub kõrvale kaaluda õhk-õhk soojuspumpa, mis on oluliselt väiksema investeeringuga.

Halvasti soojustatud majas soojuspump töötab, kuid siis on vaja suuremat võimsust ja kõrgemat pealevoolutemperatuuri, mis kärbib säästu. Enne seadme valimist tasub üle vaadata katuse ja akende olukord.

Kõik kolm võtavad soojuse keskkonnast, kuid erinevad selle poolest, kust soojus tuleb ja kuhu ta antakse.

Õhk-õhk soojuspump

Võtab soojuse välisõhust ja puhub sooja õhu otse tuppa. Odavaim ja kiireim paigaldada, kütab hästi avatud planeeringuga ruume, kuid ei tee sooja tarbevett ega jaga soojust ühtlaselt kinniste uste taha. Sobib suurepäraselt lisaküttena või korterisse.

Õhk-vesi soojuspump

Võtab soojuse samuti välisõhust, kuid annab selle küttevette. Kütab kogu maja ühtlaselt, teeb sooja tarbevee ja asendab katla. Investeering on suurem kui õhk-õhk pumbal, aga oluliselt väiksem kui maasoojusel, sest kaevetöid ega puurkaevu vaja ei ole.

Maasoojuspump

Võtab soojuse maapinnast või puurkaevust. Kasutegur on talvel kõige stabiilsem, sest maa temperatuur ei kõigu, kuid puurimine või maakontuuri paigaldamine teeb algse investeeringu tuntavalt suuremaks ja nõuab krundil ruumi.

Vasakul olev filter „Tarbevesi" jagab selle lehe seadmed kaheks.

Integreeritud tarbeveeboileriga ehk kõik-ühes seade — siseosa ja soojaveeboiler on ühes korpuses, valmis komplekt. Tehnoruumi tuleb üks kapp, mis mahutab näiteks 180-liitrise boileri. Sobib siis, kui majas veel sooja vee lahendust pole või kui vana boiler on niikuinii välja vahetamist vajav. Paigaldus on lihtsam ja tulemus kompaktsem.

Ilma tarbeveeboilerita ehk hüdroboks — ainult siseosa, mis ühendatakse olemasoleva boileri või mahutiga. Sobib siis, kui majas on juba korralik soojaveeboiler või kui soovite boileri mahu ise valida. Seadme hind on madalam, kuid arvestada tuleb boileri maksumusega, kui seda veel ei ole.

Kui tarbevee vajadus on suur — näiteks vann ja mitu vannituba —, siis kipub eraldi valitud suurem boiler paremini toimima kui kõik-ühes seadme standardmaht.

Sobib mõlemaga — küsimus on ainult selles, kui kuuma vett süsteem nõuab. Mida madalam on pealevoolutemperatuur, seda suurem on soojuspumba kasutegur ja seda väiksem elektriarve.

• • Põrandaküte (u 30–35 °C) — soojuspumba jaoks ideaalne. Siin kehtivadki tootjate parimad kasutegurid ja energiaklassid.
• • Suured radiaatorid (u 40–45 °C) — töötab hästi, kasutegur veidi madalam.
• • Vanad väikesed radiaatorid (55–70 °C) — töötab, aga sääst jääb tagasihoidlikumaks.

Vana katla asendamisel ei pea tavaliselt kogu süsteemi ümber ehitama. Sageli piisab sellest, kui vahetada välja mõned kõige väiksemad radiaatorid ja seadistada küttekõver madalamaks. Radiaator annab soojust ka 45 kraadi juures — lihtsalt pikema tsükli jooksul, mis soojuspumba töörežiimile isegi sobib.

Just sel põhjusel kirjeldatakse seadmete energiaklassi kahe režiimi kaupa: W35 tähistab põrandakütet ja W55 radiaatoriküttet.

Õhk-vesi soojuspumpa ei valita ruutmeetrite järgi „pakase peale", vaid maja tegeliku soojusvajaduse järgi. Arvestada tuleb:

• • köetav pind ja lae kõrgus;
• • soojustuse tase — uues majas ligikaudu 40–50 W/m², vanemas eramus 60–70 W/m² või rohkem;
• • küttesüsteemi tüüp ja vajalik veetemperatuur;
• • pere suurus ehk sooja vee tarbimine;
• • kas soovite suvel ka jahutada.

Erinevalt õhk-õhk pumbast ei valita õhk-vesi seadet kõige külmema päeva järgi. Tavapraktika on katta soojuspumbaga umbes 90–95% aasta soojusvajadusest ja jätta kõige käredamad pakaseperioodid seadmesse sisse ehitatud elektriküttekeha kanda. Nii püsib seade suurema osa hooajast oma kõige efektiivsemas töövahemikus.

Üledimensioneeritud seade käivitub ja seiskub pidevalt, mis kulutab kompressorit ja tõstab püsikulu. Aladimensioneeritud seade töötab liiga tihti elektriküttekehaga, mis sööb säästu ära. Kaasaegsed inverterseadmed taluvad mõõdukat üledimensioneerimist hästi, sest suudavad võimsust laias vahemikus reguleerida — sellelt lehelt leiate näiteks mudeleid töövahemikuga 0,5–8 kW.

Täpse arvutuse teeme meelsasti ise. Saatke maja andmed ja praegune küttekulu, siis pakume välja sobiva võimsusklassi.

COP ehk soojustegur näitab, mitu korda rohkem soojusenergiat seade annab, kui ta elektrit tarbib. COP 4 tähendab, et 1 kWh elektrist saadi 4 kWh soojust. Elektriradiaatoril on see näitaja 1.

SCOP on hooaja keskmine soojustegur. See on ostja jaoks ausam number, sest COP mõõdetakse ühe kindla välistemperatuuri juures, SCOP aga kogu kütteperioodi peale, kus on nii pluss- kui miinuskraade.

Energiaklass (A+ kuni A+++) tuletataksegi SCOP-ist. Õhk-vesi seadmetel on alati oluline, millise veetemperatuuri juures klass on antud: W35 on põrandakütte režiim ja W55 radiaatorikütte režiim. Sama seade võib olla W35 juures A+++ ja W55 juures A++. Sellel lehel on kaardil näidatud energiaklass W35 režiimis, seepärast tasub pakkumisi võrreldes alati kontrollida, millist režiimi teine müüja silmas peab.

Võrdlemisel vaadake ka, kuidas käitub küttevõimsus külmaga. Kataloogi COP mõõdetakse +7 °C juures. Kaks seadet võivad sellel temperatuuril olla võrdsed, kuid −15 °C juures anda väga erineva võimsuse. Küsige alati, milline on soojusväljastus −15 °C välistemperatuuril.

Kõige lihtsam rehkendus käib soojusteguri kaudu. Kui hooaja keskmine SCOP on 4, kulub sama soojushulga tootmiseks umbes neli korda vähem elektrit kui otsese elektriküttega — olgu selleks elektrikatel, elektriradiaatorid või elektriboiler.

Praktikas tähendab see ligikaudu järgmist:

• • elektrikatla või elektrikütte asemel — kõige suurem võit, kulu langeb kordades;
• • õlikatla asemel — tuntav sääst, lisaks kaob kütuse tellimine ja mahuti;
• • gaasikatla asemel — sääst sõltub gaasi ja elektri hinnavahest, kuid lisandub jahutusvõimalus ja sõltumatus gaasitrassist;
• • tahkeküttekatla asemel — kütteraha võib jääda sarnaseks, aga ära kaob puude toomine, kütmine ja tuhk.

Täpne sääst sõltub maja soojustusest, küttesüsteemi temperatuurist ja elektri hinnast, seega ei saa ühtki lubadust anda ilma teie maja andmeid teadmata. Kui saadate meile praeguse aastase küttekulu, arvutame võrdluse teie numbritega.

Investeeringu saab jagada väiksemateks osadeks — kõikidele siinsetele seadmetele kehtib järelmaks, mille kuumakse on iga toote juures välja toodud.

Jah. Siinsed seadmed on mõeldud Põhjamaade kliimasse ja töötavad kütterežiimis kuni ligikaudu −20…−25 °C välistemperatuurini, sõltuvalt mudelist. Iga toote juures on töövahemik eraldi välja toodud.

Külmaga küttevõimsus siiski väheneb ja kasutegur langeb — see on füüsika, mitte seadme viga. Just seetõttu on õhk-vesi soojuspumpades elektriküttekeha, mis lülitub automaatselt appi kõige käredamatel päevadel. Eesti kliimas tuleb selliseid päevi hooaja peale vähe, mistõttu nende mõju aastasele elektriarvele jääb väikeseks.

Külma ilmaga käib välisosa aeg-ajalt sulatustsüklit — soojusvahetile tekkinud jää sulatatakse lühiajaliselt üles. See on normaalne töö osa. Oluline on, et välisosa alla pääseks sulavesi vabalt ära ja et seade oleks paigaldatud piisavalt kõrgele, et lumi teda ei mataks.

Kui majja jääb alles ka vana katel või kaminaahi, saab need enamasti soojuspumbaga ühte süsteemi ühendada ja kasutada tipukoormuse katmiseks.

Enamik õhk-vesi soojuspumpasid oskab suvel tsüklit ümber pöörata ja küttevee asemel jahedat vett ringlusse saata. Jahutusvõimekus tuleb siiski seadme valikul eraldi üle kinnitada — kõikidel mudelitel ja komplektidel see ei ole vaikimisi sisse lülitatud.

Kuidas jahutus praktikas toimib, sõltub sellest, mis maja sees on:

• • Ventilaatorkonvektorid — kõige tõhusam lahendus, jahutavad õhku aktiivselt ja eemaldavad ka liigniiskust.
• • Põrandaküte jahutusrežiimis — annab meeldiva, vaikse jaheduse, kuid võimsus on tagasihoidlik. Kondensaadi vältimiseks tuleb veetemperatuuri hoolikalt piirata, seetõttu on vajalik niiskusandur.
• • Radiaatorid — jahutuseks ei sobi, sest pinnale tekiks kondensvesi.

Kui jahutus on teile oluline, tasub see läbi mõelda juba küttesüsteemi projekteerimise ajal. Kiiret ja tugevat jahutust üksikutesse ruumidesse annab tihti soodsamalt konditsioneer.

Mida on maja poolt vaja

• • koht välisosale — vabalt õhku läbi laskev, lumest kõrgemal alusel või seinakinnitusel;
• • tehnoruum või nurk siseosale ja boilerile ning põrandatrapp või kondensaadi äravool;
• • piisava võimsusega elektriühendus ja oma kaitse — elektriküttekeha vajab tavaliselt kolmefaasilist toidet;
• • veepõhine küttesüsteem, mis on läbi pestud ja korralikult õhutatud.

Töö ise võtab tavaliselt mõne päeva. Paigaldusega tegeleb sertifitseeritud külmatehnik — külmaainega töötamine on seadusega reguleeritud ja omavolilise paigalduse korral kaotab seade garantii. Vaadake ka paigalduse lehte.

Hooldus

Igapäevast tähelepanu seade ei vaja. Omanikult ootab ta hooaja jooksul vaid seda, et välisosa ees ja all oleks vaba ruumi ning et talvel ei kasvaks lumevall õhu sissevõtu ette.

Korralik hooldus kord aastas hoiab kasuteguri paigas ja garantii kehtivana: soojusvahetite puhastus, külmaainekoguse ja rõhkude kontroll, veesüsteemi surve ja paisupaagi ülevaatus ning automaatika seadistuste kontroll. Hästi hooldatud õhk-vesi soojuspumba oodatav eluiga on ligikaudu 15–20 aastat.