Õhksoojuspumbad

Õhksoojuspump sobib hästi eramutes ja puuküttega kortermajades elavatele inimestele. Neile, kellel on kiire elutempo, kes ei jõua pidevalt ahju kütta või viibivad tihti päevi kuni nädalaid kodust eemal, ning vanematele inimestele, kes ei saa enam hästi puude toomise ja ahju kütmisega hakkama. Samuti sobib ideaalselt maakoju või suvilasse, kus talvel tihti ei viibita, kuid soovitakse ehitist hoida madalate kuludega sooja ja kuivana.

1. Muudab elu mugavamaks — te ei pea õhtul kiirustama koju ahju kütma.
2. Toimib suvel kliimaseadmena ehk jahutab kuumal suvepäeval.
3. Täiesti turvaline ja tuleohutu! Te ei pea muretsema lagunevate küttekollete, suitsulõõride, vingugaasi ja muude ahiküttega kaasnevate riskide pärast.
4. Elektri- või õliküttega võrreldes on õhksoojuspumbaga kütmise kulud 2–4 korda madalamad, jäädes ahiküttega suhteliselt samale tasemele.
5. Ei vaja mingit järelevalvet nagu siibrite ja ahjuuste sulgemist-avamist. Täiesti ohutu, kui teil on kodus väiksemad lapsed või vanemad inimesed, keda ei tohiks küdeva ahjuga üksi koju jätta.
6. Tagab puhtama kodukliima! Annab parema sisekliima, kuna filtreerib õhku, eemaldades sellest tolmu, niiskust, allergeene ja hallitust. Samuti ei too te tuppa küttepuudega kaasnevat mustust ega paiska õhku ahju puhastades tuhatolmu. Ei raiska põrandaruumi, mida ahiküttega korterites niigi vahel napib, küttepuude ladustamiseks.
7. Ei pea iga kütteperioodi alguses muretsema korstende ja küttekollete seisukorra, küttepuude soetamise ning ladustamise pärast.
8. Õhksoojuspumbad on ideaalsed ka kombineeritava lisaküttevahendina juhuks, kui teie küttekolle ei salvesta piisavalt soojust ja talvel kipub elamine enne hommikust ärkamist või õhtul töölt koju jõudmist maha jahtuma.

Seega soetades õhksoojuspumba investeerite korraga mugavusse ja turvalisusse ning samas säästate küttekuludelt.

Kõik kolm võtavad soojuse keskkonnast, kuid erinevad selle poolest, kust soojus tuleb ja kuhu ta antakse.

Õhk-õhk soojuspump — need seadmed sellel lehel

Võtab soojuse välisõhust ja puhub sooja õhu otse tuppa. Odavaim ja kiireim paigaldada — enamasti saab töö tehtud ühe päevaga ja majas ei ole vaja midagi ümber ehitada. Kütab hästi avatud planeeringuga ruume, kuid ei tee sooja tarbevett ega jaga soojust ühtlaselt kinniste uste taha. Sobib suurepäraselt lisaküttena, korterisse või hästi soojustatud väiksemasse majja põhiküttena.

Õhk-vesi soojuspump

Võtab soojuse samuti välisõhust, kuid annab selle küttevette. Kütab kogu maja ühtlaselt, teeb sooja tarbevee ja asendab katla. Eeldab veepõhist küttesüsteemi ja tehnoruumi ning suuremat investeeringut. Vaadake õhk-vesi soojuspumpade lehte.

Maasoojuspump

Võtab soojuse maapinnast või puurkaevust. Kasutegur on talvel kõige stabiilsem, sest maa temperatuur ei kõigu, kuid puurimine või maakontuuri paigaldamine teeb algse investeeringu tuntavalt suuremaks ja nõuab krundil ruumi.

COP ehk soojustegur on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat kui ta kulutab elektrienergiat. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst.

COP leitakse nii, et saadud soojusenergia jagatakse kasutatud elektrienergiaga — kui COP on 4, siis järelikult tootis soojuspump 1 kWh elektriga 4 kWh soojust. Elektriradiaatori puhul on COP väärtus kuni 1, see tähendab, et 1 kWh elektriga toodetakse 1 kWh soojust.

COP väärtus antakse kataloogides vastavalt Eurovent Certification tingimustele +7 °C välistemperatuuri ja 20 °C sisetemperatuuri juures, seade töötab täisvõimsusel. Nende tingimuste muutumisel muutub ka seadme soojusväljastus.

SCOP on hooaja soojustegur: sama arvutus, kuid terve kütteperioodi keskmisena, kus on sees ka külmad päevad ja sulatustsüklid. Just SCOP on see number, mille järgi määratakse energiaklass, ja seda me kaartidel näitamegi. Sellel lehel olevate seadmete SCOP jääb vahemikku 4,0–5,7 ja energiaklassid on A+ kuni A+++.

Võrreldes kahte seadet omavahel jälgige, et võrdlete sama näitajat — tootja kataloogis kõrvuti seisev COP ja SCOP on eri asjad ja COP on alati suurem.

Enne õhksoojuspumba valimist tuleks välja selgitada olulised punktid, mille alusel on võimalik soovitada teile sobivaim seade:

• • pinna suurus, mida soovite kütta;
• • kas soovite kasutada seadet põhi- või abiküttena;
• • kas kasutate antud pinda elamiseks või on tegemist suvilaga;
• • millist temperatuuri soovite toas hoida;
• • millise kütteliigiga soovite õhksoojuspumpa kombineerida;
• • kas soovite suvel ka jahutada;
• • siseõhu kvaliteet (plasmafiltrid, ionisaator, UV-filter), müratase, disain ja hind.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta seda, kas kasutate antud eramut, korterit või suvilat pidevalt või külastate aeg-ajalt. Oluline on ka see, kuhu on tehniliselt võimalik sise- ja välisosa paigaldada.

Valiku tegemise aluseks tuleb silmas pidada nii nominaal- kui ka maksimaalvõimsust. Juhul kui seade on liiga võimas, on ta üledimensioneeritud, mis tähendab teile suuremat püsikulu ja suuremat esialgset investeeringut. Juhul kui seade pole piisava võimsusega, on ta aladimensioneeritud — seade töötab enamasti maksimaalvõimsusel, mis tähendab üldjuhul suuremat püsikulu ning seadmele lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud.

Arvestada tuleks ka sellega, et maja soojustuse seisukord on pumba valikul oluline. Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump ja väga hea soojustuse korral on võimalik sama pumbaga kütta suuremat pinda.

Võimsuse valiku juures tuleb lähtuda tõsiasjast, et Eesti keskmise eramu energiavajadus on 60–70 W/m² kohta. Uuemate majade puhul, kus on kasutatud kaasaegseid materjale, on arvestatud isegi 45 W/m² kohta. Vasakpoolne filter „Köetav pind" jagab lehe seadmed viide rühma; kui kahtlete, kirjutage meile ruumide suurus ja maja vanus.

Oma igapäevatöös puutume kokku sellega, et kliendid on erinevate müüjate pakkumiste üle otsustamisel segaduses.

Kuna pumba valiku aluseks on pinna suurus, mida soovitakse kütta, siis pakuvad erinevad müüjad ka erinevate hindadega pumpasid. Sageli on hinnaerinevuse põhjuseks see, et pakutakse sama suurusega pinnale erineva võimsusega pumpasid, sõltuvalt sellest, missugune on 1 m² kohta arvestatud soojavajadus.

Seadmete kõrvutamisel annab parema tulemuse erinevate pakkumiste võrdlemine nominaalvõimsuse järgi, kuna selle arvutamise alused on kõigi tootjate jaoks samad. Erinevate seadmete hinda saab võrrelda ikkagi ainult siis, kui nad samade tingimuste juures annavad välja sama palju sooja. Üldjuhul on väiksema võimsusega seade odavam.

Kuna välistemperatuuri muutudes muutub ka soojuspumba soojusvõimsus, siis tuleb erinevate tootjate puhul vaadata, kuidas muutub soojusvõimsus välistemperatuuri alanedes. Võib juhtuda, et esmapilgul kõige suurema kasuteguriga seadme soojusvõimsus langeb välistemperatuuri langedes kõige kiiremini. See tähendab, et kasutegur võib küll olla suur, kuid sääst mõne teise, väiksema kasuteguriga seadmega on tegelikult suurem. Seega tuleb jälgida soojusvõimsuse muutumist välistemperatuuri muutuste korral — küsige müüjalt alati, kui suur on pakutud soojuspumba soojusväljastus −15 °C välistemperatuuri juures. Eriti oluline on see siis, kui kavatsete soojuspumbaga kütta enamuse kütteperioodist või ei soovi peale soojuspumba muud kütet üldse kasutada.

Parameeter, mis esmapilgul tundub vähetähtis, kuid saab oluliseks kohe pärast paigaldust, on müratase. Kui võrrelda erinevate tootjate pakutavate seadmete võimsusi ja kasutegureid, on näha, et sama võimsuse või suurema COP väärtuse juures on mõned seadmed kõrgema müratasemega. Samas on turul ka seadmeid, kus kõrge kasuteguri juures on saavutatud madal müratase. Igatahes tasub seadme minimaalset mürataset jälgida juba soetamisel — meie tootelehtedel on see tehnilises tabelis kirjas.

Talvevarustusse kuulub kaks kaablit ja üks termostaat, mis juhib kaablite tööd nii, et nad tarbiksid minimaalselt elektrit.

Põhjasoojenduskaabel paigaldatakse seadme välisosa põhja peale nii, et välisosa tagasulatuse tulemusena tekkiv vesi pääseks seadmest välja ega külmuks seadme põhjale. Kui põhjakaablit paigaldatud ei ole, siis külmade ilmadega tagasulatuse käigus tekkiv vesi külmub ja välisosa soojusvaheti efektiivsus väheneb.

Kompressorisoojenduskaabli eesmärk on tagada kompressoriõli vajalik töötemperatuur. See on eelduseks kompressori pikale tööeale.

Paraku kohtab turul pakkumisi, kus talvevarustust müüakse nn lisavarustusena. Eesti oludes soojuspumpa pakkudes peaks talvevarustuse olemasolu olema iseenesestmõistetav nagu ka autol rool — soojuspump soetatakse ikkagi kütmiseks ka külmal ajal. Seadme soetamisel tasub tähelepanu pöörata ka minimaalsele välistemperatuurile tööks kütterežiimis.

Töötab, kuid mudelid erinevad märgatavalt. Sellel lehel on kaartidel eraldi rida „Garanteeritud kütmine", mis näitab, millise välistemperatuurini tootja seadme tööd lubab — meie valikus on see vahemikus −15 kuni −40 °C.

Mida külmemaks läheb, seda vähem soojust on välisõhust võtta: seadme soojusvõimsus langeb ja kasutegur väheneb. Nõrgema mudeli puhul võib juhtuda, et −20 °C juures ei jõua ta enam maja soojas hoida, kuigi tehniliselt töötab. Kui soojuspump on maja ainus või peamine küttekeha, valige mudel, mille garanteeritud kütmise piir on tuntavalt madalam kui teie piirkonna külmarekordid.

Pakasega käivitub aeg-ajalt sulatustsükkel: välisosa soojusvaheti kattub härmatisega ja seade pöörab ringi mõneks minutiks ümber, et see sulatada. Selle ajal tuppa sooja ei tule ja välisosa alt tilgub vett — see on normaalne töö, mitte rike.

Külmal ajal on olulised ka talvevarustuse kaablid, millest ülalpool juttu oli, ja see, et välisosa alla ei tekiks jääkuhja.

Jah. Sama seade töötab suvel vastupidises suunas ja jahutab — tehniliselt ongi õhksoojuspump ja konditsioneer üks ja seesama masin, ainult külmaaine ringi suund muutub.

Seetõttu on meil samad mudelid ka konditsioneeride lehel, kus samad seadmed on kirjas jahutusnäitajatega: jahutusvõimsus, jahutatav pind, SEER ja jahutuse energiaklass. Valige leht selle järgi, kumb ülesanne on teie jaoks tähtsam.

Jahutades seade ühtlasi kuivatab õhku ja tekitab kondensvett, mis peab saama voolikuga vabalt ära voolata. Suvel tasub hoida toatemperatuur 24–26 °C juures ja mitte rohkem kui 6–7 °C allpool välisõhu temperatuuri.

Siseosa

• • seinale, umbes 10 cm lae alla, nii et õhk pääseb vabalt liikuma;
• • sinna, kust soe õhk jõuab kõige avaramasse ruumi — kütteks on siseosa koht tähtsam kui jahutuseks;
• • mitte otse voodi, töölaua ega söögilaua kohale ja mitte kardina või kapi taha;
• • nii, et filtrid oleks puhastamiseks käega ligipääsetavad.

Välisosa

• • fassaadile konsoolidele, rõdule või maapinnal raamile, vaba õhuvooluga eest ja tagant;
• • lumepiirist kõrgemale ja nii, et sulamisvesi saaks ära voolata ega tekitaks jääd ukse ette;
• • võimalusel mitte otse magamistoa akna alla — ei enda ega naabri oma.

Korteris on vaja korteriühistu nõusolekut, sest välisosa läheb hoone fassaadile või rõdule ja fassaad on ühisomand. Muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikus piirkonnas võib lisaks olla vaja kohaliku omavalitsuse kooskõlastust. Küsige nõusolek enne tellimist — paigaldusaega on lihtsam nihutada kui juba ostetud seadet tagastada.

Paigaldada tohib ainult sertifitseeritud külmatehnik. Külmaainega töötamine on F-gaasi määrusega reguleeritud ja nõuab pädevustunnistust — omavolilise paigalduse korral kaotab seade tootjagarantii.

Meie standardpaigaldus maksab 415 € ja selle saab tootelehel kohe tellimusse lisada; multi-split komplektidel on hind kõrgem, sest torustik tuleb vedada igasse ruumi. Standardpaigaldus katab tavapärase seinapaigalduse — kui torustikku on vaja tavalisest rohkem, välisosa läheb tõstukiga kõrgele fassaadile või on vaja eraldi elektritööd, lepime lisatöös eraldi kokku.

Ühe siseosaga seadme paigaldus võtab tavaliselt pool päeva kuni päeva. Täpsemalt kirjeldab tööde käiku paigalduse leht.

Mida saab omanik ise teha

• • puhastada siseosa filtreid iga 2–4 nädala tagant — need tulevad käega välja ja saab tolmuimejaga üle käia või leiges vees loputada;
• • pühkida siseosa korpus ja õhusuunajad niiske lapiga üle;
• • hoida välisosa ees ja all vaba ruumi — lehed, kõrge rohi ja talvel lumevall vähendavad võimsust.

Ummistunud filter on kaugelt kõige sagedasem põhjus, miks seade „enam ei küta" ja elektrit kulub rohkem kui varem.

Mida teeb hooldustehnik

Korralik hooldus kord aastas hoiab kasuteguri paigas ja garantii kehtivana: soojusvahetite puhastus, kondensaadivanni ja äravoolu läbipesu, külmaainekoguse ja rõhkude kontroll ning elektriühenduste ülevaatus. Mõne tootja garantiitingimustes on iga-aastane hooldus otseselt nõutud.

Hästi hooldatud õhksoojuspumba oodatav eluiga on ligikaudu 10–15 aastat. Konsoolid, kummipuksid, maaraamid ja WiFi-moodulid leiate tarvikute lehelt.