Konditsioneerid

Konditsioneer ei tekita külma, vaid liigutab soojust — ta korjab soojuse toaõhust kokku ja viib selle õue. Siseosa puhub toaõhu läbi külma soojusvaheti, külmaaine kannab soojuse välisosani ja seal antakse see välisõhku.

Seade koosneb kahest osast. Siseosa on jahutatavas ruumis seina peal, välisosa fassaadil, rõdul või maapinnal alusel. Nende vahele jäävad külmaainetorud, elektrikaabel ja kondensaadivoolik, mis lähevad läbi umbes 6 cm seinaava.

Peale jahutuse teeb seade tuppa veel kolm asja: kuivatab õhku (niiskus kondenseerub soojusvahetil ja voolab voolikuga välja), filtreerib õhust tolmu ja õietolmu ning kütab — kõik selle lehe seadmed on soojuspumbad, mitte ainult jahutid.

Kõik siin lehel olevad mudelid on inverterseadmed ja kasutavad külmaainet R32. Inverter tähendab, et kompressor ei käi sisse-välja, vaid muudab pöörlemiskiirust vastavalt vajadusele: temperatuur püsib ühtlasem ja elektrit kulub vähem kui vanemat tüüpi seadmel.

Tehniliselt on tegemist sama seadmega. Vahe on ainult selles, kummast otsast talle vaadata: konditsioneer viib soojuse toast välja, õhksoojuspump toob soojuse väljast tuppa. Sama masin teeb mõlemat, ainult külmaaine ringi suund muutub.

Sellepärast on meil samad mudelid kahel lehel, aga erinevate näitajatega. Sellel lehel on kõik numbrid jahutuse omad — jahutusvõimsus, jahutatav pind, SEER ja jahutuse energiaklass. Õhksoojuspumpade lehel on samad seadmed kirjeldatud küttenäitajatega: küttevõimsus, köetav pind ja SCOP.

Praktiline järeldus: kui ostate siit „konditsioneeri", saate seadme, mis ka kütab. Valige leht selle järgi, kumb ülesanne on teie jaoks tähtsam — nii on kaartidel kohe need näitajad, mille järgi te tegelikult võrdlete.

Rusikareegel on umbes 1 kW jahutusvõimsust iga 10 m² kohta tavalise laekõrguse ja normaalse soojustuse juures. Kaartidel olev „Jahutatav pind" ongi selle järgi arvutatud, nii et enamasti piisab, kui vaatate ruudumeetreid.

Astme võrra suuremat seadet tasub kaaluda, kui:

• • ruumis on suured lõuna- või läänepoolsed aknad ilma rulookardinate või markiisideta;
• • tegemist on katusekorteri, pööningukorruse või klaasitud rõduga;
• • ruumis on palju tehnikat või viibib regulaarselt palju inimesi;
• • planeering on avatud ja üks siseosa peab teenindama mitut ala.

Liiga suur seade ei ole parem. Ta jahutab õhu kiiresti maha, lülitub välja ega jõua õhku kuivatada — tulemuseks on niiske jahe tuba, sagedane sisse-välja lülitumine ja tõmbetunne. Ka elektriarve ei muutu sellest väiksemaks.

Vasakpoolne filter „Jahutatav pind" jagab lehe seadmed nelja rühma: kuni 25 m², 26–40 m², 41–60 m² ja üle 60 m². Kui kahtlete, kirjutage meile ruumi suurus, akende suund ja korruse number — aitame võimsuse paika panna.

SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) on hooaja jahutuskasutegur: mitu kilovatt-tundi jahutust saab seade keskmiselt ühest kilovatt-tunnist elektrist terve jahutushooaja peale kokku. SEER 8,0 tähendab, et ühe kWh elektri eest saab kaheksa kWh jahutust. Sellel lehel olevate seadmete SEER jääb vahemikku 6,0–9,1.

Energiaklass tuleneb otse SEER-ist. EL-i energiamärgise järgi on seinale paigaldatavatel seadmetel A+++ alates SEER 8,5, A++ alates 6,1 ja A+ alates 5,6. Sellel lehel on ainult A++ ja A+++ klassi seadmed.

SEER ja SCOP ei ole sama asi ning ühe seadme jahutus- ja kütteklass võivad erineda — näiteks Mitsubishi Heavy ZT on jahutuses A+++, kütmises A++. Tootelehe üldandmetes on konditsioneerivaates SEER ja jahutuse klass, tehnilises tabelis on mõlemad kõrvuti.

Suurem SEER tähendab sama jahutuse eest väiksemat elektriarvet, kuid tegelik kulu sõltub sellest, kui palju ja kui külmaks te seadet kasutate.

Split tähendab ühte välisosa ja ühte siseosa. Jahedus jõuab hästi sinna ruumi, kus siseosa on; naaberruumidesse ainult lahtiste uste kaudu. Enamasti on see täiesti piisav — jahutatakse seda tuba, kus päeval ollakse või öösel magatakse.

Multi-split on üks välisosa ja mitu siseosa. Seda tasub kaaluda, kui:

• • jahutada on vaja mitut eraldi ruumi, mille uksed on kinni (näiteks magamistuba ja elutuba);
• • fassaadile mahub või lubatakse ainult üks välisosa — korterelamus on see sageli ainus võimalus;
• • soovite hiljem laieneda ja välisosa on juba varuga valitud.

Sellel lehel on kolm valmis komplekti: Mitsubishi Heavy 2 siseosaga, Mitsubishi Heavy 3 siseosaga ja Midea 2 siseosaga. Filter „Mitme siseosaga" toob need eraldi välja.

Arvestage kahe piiranguga. Iga siseosa temperatuuri saab eraldi seada, kuid kõik ühe välisosa küljes olevad siseosad peavad korraga olema kas jahutus- või küttereziimis. Ja kuna torustik tuleb vedada igasse ruumi, on nii seadme kui ka paigalduse hind kõrgem kui kahel eraldi splitil.

Ühte ausat numbrit siia kirjutada ei saa — kulu sõltub ruumist, aknasuunast, soovitud temperatuurist ja sellest, mitu tundi päevas seade töötab. Küll aga saab öelda, mis seda kulu kõige rohkem mõjutab.

• • Temperatuurivahe. Iga kraad, mille võrra tuba külmemaks seatakse, maksab. Soovituslik on 24–26 °C ja mitte rohkem kui 6–7 °C alla välisõhu temperatuuri — nii on ka tervisele parem.
• • Päikesekaitse. Välised rulood, markiisid või päikesekile vähendavad jahutusvajadust rohkem kui ükski seadmevalik.
• • Seadme SEER. Sama jahutuse eest maksab A+++ seade märgatavalt vähem kui A++ oma.
• • Kasutusviis. Inverterseade on kõige säästlikum siis, kui hoida ühtlast temperatuuri, mitte lülitada teda pidevalt sisse ja välja.

Kui soovite oma ruumi kohta täpsemat hinnangut, saatke meile ruumi suurus, akende suund ja hinnanguline kasutusaeg — võtke ühendust ja aitame arvutada.

Selle lehe siseosad algavad kõige vaiksemal astmel 18–21 dB(A) juurest. See on vaiksem kui sosin ja magamistoas praktiliselt märkamatu. Täisvõimsusel tõuseb müra sõltuvalt mudelist ja võimsusklassist umbes 36–50 dB(A) peale.

Müra tuleb siseosal peaaegu ainult ventilaatorist — kompressor, mis on seadme kõige valjem osa, asub välisosas. Seetõttu ongi siseosa niivõrd vaikne.

Magamistuppa valides jälgige kahte asja: alumist mürataset (mitte ainult maksimumi) ja seda, et seade ei oleks liiga suur. Õige suurusega seade töötab öösel madalal pöörlemiskiirusel ja jääbki vaikseks; liiga suur seade lülitub pidevalt sisse ja välja ning just see äratabki.

Enamikul mudelitest on eraldi öörežiim, mis alandab ventilaatori kiirust ja tõstab öö jooksul seatud temperatuuri paar kraadi. Iga toote müratasemed on tootelehe tehnilises tabelis ja muutuvad koos võimsusklassi valikuga.

Siseosa

• • seinale, umbes 10 cm lae alla, nii et õhk pääseb vabalt liikuma;
• • mitte otse voodi, töölaua ega söögilaua kohale — jahe õhuvool tekitab tõmbetunde;
• • mitte kardina, kapi ega riiuli taha, kus õhk kinni jääb;
• • nii, et filtrid oleks puhastamiseks käega ligipääsetavad.

Välisosa

• • fassaadile konsoolidele, rõdule või maapinnal alusele, vaba õhuvooluga eest ja tagant;
• • võimalusel mitte otse magamistoa akna alla — ei enda ega naabri oma;
• • maapinnale paigaldades lumepiirist kõrgemale, sest sama seade kütab talvel;
• • nii, et kondensvesi ei tilguks naabri rõdule ega kõnniteele.

Sise- ja välisosa vahele jäävad külmaainetorud, elektrikaabel ja kondensaadivoolik; seina puuritakse nende jaoks umbes 55–65 mm ava. Kondensvesi peab saama vabalt ära voolata — jahutushooajal tekib seda kuuma ilmaga mitu liitrit päevas ja ummistunud äravool on kõige sagedasem tilkumise ja halva lõhna põhjus.

Enamasti tohib, aga üksi otsustada ei saa. Välisosa läheb hoone fassaadile või rõdule ja fassaad on korteriomandite ühisomand — seega on vaja korteriühistu nõusolekut. Sõltuvalt ühistu põhikirjast annab selle kas juhatus või üldkoosolek.

Mõnes piirkonnas on lisaks vaja kohaliku omavalitsuse kooskõlastust: muinsuskaitsealal, miljööväärtuslikus hoonestuspiirkonnas või arhitektuurimälestisel olevat fassaadi ei tohi ilma loata muuta. Suuremates linnades on ühistud sageli kokku leppinud kindla koha ja värvi, kuhu ja millisena välisosa tohib paigaldada.

Rõdule paigaldades veenduge, et õhk pääseb välisosast vabalt läbi — kinnisesse klaasitud nurka pandud seade hakkab enda soojust tagasi imema ja kaotab võimsuses. Ka kondensvesi peab saama juhitud äravoolu, mitte naabri rõdule.

Kõige lihtsam on nõusolek küsida enne tellimist: paigaldusaega on hõlpsam nihutada kui juba ostetud seadet tagastada.

Paigaldada tohib ainult sertifitseeritud külmatehnik. Külmaainega töötamine on F-gaasi määrusega reguleeritud ja nõuab pädevustunnistust — omavolilise paigalduse korral kaotab seade tootjagarantii.

Meie standardpaigalduse hinnad on tootelehel juures ja neid saab kohe tellimusse lisada:

• • ühe siseosaga seade — 415 €;
• • kahe siseosaga multi-split — 700 €;
• • kolme siseosaga multi-split — 900 €.

Standardpaigaldus katab tavapärase seinapaigalduse. Kui torustikku on vaja tavalisest rohkem, välisosa läheb tõstukiga kõrgele fassaadile või on vaja eraldi elektritööd, lepime lisatöös eraldi kokku.

Ühe siseosaga seadme paigaldus võtab tavaliselt pool päeva kuni päeva, multi-split komplekt rohkem. Täpsemalt kirjeldab tööde käiku paigalduse leht.

Jah. Kõik selle lehe seadmed on soojuspumbad ja kütavad sama hästi, kui nad jahutavad. Kevadel ja sügisel on nendega kütmine tuntavalt odavam kui elektriradiaatoriga, sest ühest kilovatt-tunnist elektrist saab mitu kilovatt-tundi soojust.

Jahutuse tööpiirid jäävad sellel lehel olevatel mudelitel umbes −15 °C-st +43…+50 °C-ni — jahutust saab seega kasutada ka jahedama ilmaga, näiteks serveriruumis. Kütmise alumine piir on mudeliti erinev ja osal seadmetel on kütmine garanteeritud kuni −25 °C-ni.

Kui seade on teile eelkõige kütteks ja jahutus on lisaboonus, vaadake õhksoojuspumpade lehte — seal on samad ja veel mitmed teised mudelid kirjas küttenäitajatega, mille järgi on kütteks valimine lihtsam.

Mida saab omanik ise teha

• • puhastada siseosa filtreid jahutushooajal iga 2–4 nädala tagant — need tulevad käega välja ja saab tolmuimejaga üle käia või leiges vees loputada;
• • pühkida siseosa korpus ja õhusuunajad niiske lapiga üle;
• • hoida välisosa ees ja all vaba ruumi — lehed, kõrge rohi ja talvel lumevall vähendavad võimsust.

Ummistunud filter on kaugelt kõige sagedasem põhjus, miks seade „enam ei jahuta" ja elektrit kulub rohkem kui varem.

Mida teeb hooldustehnik

Korralik hooldus kord aastas hoiab kasuteguri paigas ja garantii kehtivana: soojusvaheti ja aurusti puhastus, kondensaadivanni ning äravoolu läbipesu (haisu ja tilkumise põhjus), külmaainekoguse ja rõhkude kontroll, elektriühenduste ülevaatus. Mõne tootja garantiitingimustes on iga-aastane hooldus otseselt nõutud.

Hästi hooldatud seinale paigaldatud konditsioneeri oodatav eluiga on ligikaudu 10–15 aastat. Vastavad tarvikud ja hooldusvahendid leiate tarvikute lehelt.