Parim sisekliima
Õhksoojusest

Soojuspump võtab suurema osa soojusest tasuta välisõhust ja kulutab elektrit ainult selle ümberpumpamiseks. Elektri- või õliküttega võrreldes on kütmise kulud 2–4 korda madalamad, jäädes ahiküttega umbes samale tasemele.

• Mugavus — te ei pea õhtul kiirustama koju ahju kütma ega jälgima siibreid.
• Turvalisus — ei ole lahtist tuld, vingugaasi ega lagunevaid küttekoldeid.
• Suvel jahutab — sama seade töötab kuumal päeval kliimaseadmena.
• Puhtam sisekliima — filtrid eemaldavad õhust tolmu, allergeene ja niiskust; tuppa ei tule küttepuudega kaasnevat mustust.
• Sobib nii maja põhiküttena kui ka olemasoleva kütte kõrvale lisaküttena, samuti suvilasse, mida talvel hoitakse sooja ja kuivana.

Meie valikus olevate seadmete hooaja kasutegur SCOP jääb vahemikku 4,0–5,7 ja energiaklassid on A+ kuni A+++. Vaadake õhksoojuspumpade valikut.

Kõik kolm võtavad soojuse keskkonnast, kuid erinevad selle poolest, kust soojus tuleb ja kuhu see antakse.

Õhk-õhk soojuspump

Võtab soojuse välisõhust ja puhub sooja õhu otse tuppa. Odavaim ja kiireim paigaldada — enamasti saab töö tehtud ühe päevaga ja majas ei ole vaja midagi ümber ehitada. Kütab hästi avatud planeeringuga ruume, kuid ei tee sooja tarbevett ega jaga soojust ühtlaselt kinniste uste taha. Vaadake õhksoojuspumpasid.

Õhk-vesi soojuspump

Võtab soojuse samuti välisõhust, kuid annab selle küttevette — põrandaküttele, radiaatoritele või ventilaatorkonvektoritele. Kütab kogu maja ühtlaselt, teeb ka sooja tarbevee ja asendab katla. Eeldab veepõhist küttesüsteemi ja tehnoruumi ning suuremat investeeringut. Vaadake õhk-vesi soojuspumpasid.

Maasoojuspump

Võtab soojuse maapinnast või puurkaevust. Kasutegur on talvel kõige stabiilsem, sest maa temperatuur ei kõigu, kuid puurimine või maakontuuri paigaldamine teeb algse investeeringu tuntavalt suuremaks ja nõuab krundil ruumi.

Tehniliselt jah — see on sama masin, ainult külmaaine ringi suund muutub. Talvel toob seade soojuse õuest tuppa, suvel viib toast õue.

Erinevus on selles, kumba tööd seadmelt eelkõige oodatakse ja milliste näitajatega teda kirjeldatakse. Õhksoojuspumpade lehel on kirjas kütmise näitajad — soojusvõimsus, köetav pind, SCOP ja garanteeritud kütmise temperatuur. Konditsioneeride lehel on samad seadmed kirjas jahutusnäitajatega: jahutusvõimsus, jahutatav pind, SEER ja jahutuse energiaklass.

Valige leht selle järgi, kumb ülesanne on teie jaoks tähtsam. Jahutades seade ühtlasi kuivatab õhku ja tekitab kondensvett, mis peab saama voolikuga vabalt ära voolata.

Võimsuse valiku aluseks on köetava pinna suurus ja maja soojustus. Eesti keskmise eramu energiavajadus on 60–70 W/m² kohta; uuemate, kaasaegsetest materjalidest majade puhul arvestatakse isegi 45 W/m². Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump, väga hea soojustuse korral saab sama pumbaga kütta suuremat pinda.

Liiga võimas seade on üledimensioneeritud — see tähendab suuremat esialgset investeeringut ja püsikulu. Liiga nõrk seade töötab enamasti maksimaalvõimsusel, mis tähendab samuti suuremat püsikulu ja lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud.

Pakkumisi omavahel võrreldes jälgige, et võrdlete sama näitajat — nominaalvõimsust —, ja küsige müüjalt alati, kui suur on seadme soojusväljastus −15 °C välistemperatuuri juures. Kõige suurema kasuteguriga seadme võimsus võib külmaga langeda kõige kiiremini.

Enne valimist tasub läbi mõelda: kui suurt pinda soovite kütta, kas seade tuleb põhi- või lisaküttena, kas ruume kasutatakse pidevalt või ainult aeg-ajalt, kas soovite suvel ka jahutada ning kuhu on tehniliselt võimalik sise- ja välisosa paigaldada. Kui kahtlete, kirjutage meile ruumide suurus ja maja vanus.

Kütab, kuid mudelid erinevad märgatavalt. Tootekaartidel on eraldi rida „Garanteeritud kütmine", mis näitab, millise välistemperatuurini tootja seadme tööd lubab — meie valikus on see vahemikus −15 kuni −40 °C. Mida külmemaks läheb, seda vähem on välisõhust soojust võtta: seadme soojusvõimsus langeb ja kasutegur väheneb. Kui soojuspump on maja ainus või peamine küttekeha, valige mudel, mille garanteeritud kütmise piir on tuntavalt madalam kui teie piirkonna külmarekordid.

Pakasega käivitub aeg-ajalt sulatustsükkel: välisosa soojusvaheti kattub härmatisega ja seade pöörab mõneks minutiks ringi ümber, et see sulatada. Selle ajal tuppa sooja ei tule ja välisosa alt tilgub vett — see on normaalne töö, mitte rike.

Külmal ajal on oluline ka talvevarustus: põhjasoojenduskaabel juhib sulamisvee seadmest välja, et see põhjale ei külmuks, ja kompressorisoojenduskaabel hoiab kompressoriõli töötemperatuuril. Eesti oludes peaks talvevarustus olema iseenesestmõistetav, mitte lisavarustus.

Soojuspump ja konditsioneer ringlevad sama toaõhku — nad kütavad, jahutavad ja filtreerivad, kuid värsket õhku majja ei too. Tihedate akende ja hea soojustusega majas tähendab see, et süsinikdioksiidi ja niiskuse tase tõuseb: õhk läheb umbseks, aknad higistavad ja niiskuskahjustuste risk kasvab.

Soojustagastusega ventilatsiooniseade toob värske õhu sisse ja juhib kasutatud õhu välja, andes väljuva õhu soojuse kuni 85% ulatuses sissetulevale õhule tagasi. Nii saab maja värske õhu ilma, et küttearve hüppaks. Vaadake ventilatsiooniseadmeid.

Paigaldada tohib ainult sertifitseeritud külmatehnik. Külmaainega töötamine on F-gaasi määrusega reguleeritud ja nõuab pädevustunnistust — omavolilise paigalduse korral kaotab seade tootjagarantii. Meil on olemas nii käitlemisluba FKKL/328736 kui ka elektritööde majandustegevusluba TEL004685.

Standardpaigaldus maksab 415 € ühe siseosaga seadmele ja selle saab tootelehel kohe tellimusse lisada. Multi-split komplektidel on hind kõrgem, sest torustik tuleb vedada igasse ruumi: 700 € kahe ja 900 € kolme siseosaga komplektile. Kui torustikku on vaja tavalisest rohkem, välisosa läheb tõstukiga kõrgele fassaadile või on vaja eraldi elektritööd, lepime lisatöös eraldi kokku.

Ühe siseosaga seadme paigaldus võtab tavaliselt pool päeva kuni päeva. Siseosa tuleb seinale umbes 10 cm lae alla, välisosa fassaadile konsoolidele, rõdule või maapinnal raamile.

Korteris on vaja korteriühistu nõusolekut, sest fassaad on ühisomand — küsige see enne tellimist. Tööde käiku kirjeldab täpsemalt paigalduse leht.

Mida saab omanik ise teha

• Puhastada siseosa filtreid iga 2–4 nädala tagant — need tulevad käega välja ja saab tolmuimejaga üle käia või leiges vees loputada.
• Pühkida siseosa korpus ja õhusuunajad niiske lapiga üle.
• Hoida välisosa ees ja all vaba ruumi — lehed, kõrge rohi ja talvel lumevall vähendavad võimsust.

Ummistunud filter on kaugelt kõige sagedasem põhjus, miks seade „enam ei küta" ja elektrit kulub rohkem kui varem.

Mida teeb hooldustehnik

Korralik hooldus kord aastas hoiab kasuteguri paigas ja garantii kehtivana: soojusvahetite puhastus, kondensaadivanni ja äravoolu läbipesu, külmaainekoguse ja rõhkude kontroll ning elektriühenduste ülevaatus. Mõne tootja garantiitingimustes on iga-aastane hooldus otseselt nõutud.

Hästi hooldatud seadme oodatav eluiga on ligikaudu 10–15 aastat. Teeme nii hooldus- kui remonditöid — võtke ühendust. Konsoolid, kummipuksid, maaraamid ja WiFi-moodulid leiate tarvikute lehelt.

Jah. Kõiki meie tooteid ja teenuseid, sealhulgas paigaldust, on võimalik soetada järelmaksuga. Kuumakse arvutab tootelehel olev kalkulaator ja taotluse saab täita järelmaksu lehel.